Kammeri Kool alustas oma tegevust 1765. aasta hilissügisel, kooli praegusest asukohast pooleteise kilomeetri kaugusel. Kooli asutamisdokumendiks oli Vene tsaari poolt välja antud patent. Õppetööd alustati 9 õpilasega. Aastate jooksul on õpilaste arv kõikunud 20-st kuni 130-ni. Koolil on läbi aegade olnud ka mitu erinevat koolimaja. Aastal 1928 koliti mõisamajja, mis on nüüdseks lammutatud ning selle asemele ehitati 2009-2010 kaasaegne koolimaja hoone.
Aastail 1961-1964 toimusid suured juurde- ja ümberehitused: valmisid kooli võimla ja sööklakompleks, koolimaja
sai endale teise korruse.
1966 aasta märtsis tähistati kooli 200. aastapäeva.
1973.aastal muudeti kool Kammeri 8-klassiliseks Abikooliks.
1978 nimetati kool ümber Kammeri Eriinternaatkooliks. Valmis kolmekorruseline internaadihoone 120 õpilasele.
1998 ehitati kaasaegne katlamaja. Katlamaja lammutati 2010.
2010 sai valmis uus koolimaja, võimla, tööõpetusmaja koos katlamajaga. Õpilaskodu renoveeriti täielikult.
2015 oktoobris toimus suurejooneline üritus koos paljude külalistega, "250a. haridust Kammeris"
Kammeri Kool on oma 250 aastase eksisteerimise jooksul üle elanud paljudki riigikorrad, erinevatel aegadel on olnud erinevad traditsioonid. Juubelipidustused on toimunud kahtlemata iga riigikorra ajal. Läbi aegade on tähistatud mardi- ja kadripäeva, jõule, vastlapäeva, kevadpühi. Kool on tuntud oma spordilembesuse poolest. Edukalt on osaletud olümpia- ja spordivõistlustel. Kammeris on läbi aegade olnud legendaarseid õpetajaid ja koolijuhatajaid. Kammeri Koolis on töötanud eesti pedagoogika viimaste aastakümnete üks markantsemaid isiksusi Valdur Lulla. Peaaegu pool sajandit töötas koolis õpetaja Armilde Vels. Tänane pedagoogiline kollektiiv paistab silma oma noorusliku tarmukuse ja elurõõmuga.
Kooli praeguseks eripäraks on töö lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava järgi, kus on väga tähtsal kohal õpilastele eluks vajalike praktiliste oskuste ja töövõtete kujundamine. Selleks annab palju võimalusi koolikompleksi paiknemine vanas mõisapargis ja ka põllumaa omamine. Poistel on antud võimalused õppida töötama mootorsaagidega, aiatraktoriga ja muude aianduses ning põllumajanduses kasutuses olevate tööriistade ja tehniliste seadmetega.
Kammeri Kool on kaasaegne kool - õpilastel on võimalik kasutada õppetöös lauaarvuteid ja nutitahvleid. Pidevalt kaasajastatakse õpilaste eluruume ja klasse.
Kooli maaliline ümbrus on pakkunud aastaringselt häid vaba aja sisustamise võimalusi. Koolis toimuvad igakuised traditsioonilised sünnipäevapeod, puhkeõhtud, heakorrastuspäevad. Kahtlemata on kooli eripäraks kujunenud ka ühtne ja sõbralik koolipere.
Aastail 1961-1964 toimusid suured juurde- ja ümberehitused: valmisid kooli võimla ja sööklakompleks, koolimaja
sai endale teise korruse.
1966 aasta märtsis tähistati kooli 200. aastapäeva.
1973.aastal muudeti kool Kammeri 8-klassiliseks Abikooliks.
1978 nimetati kool ümber Kammeri Eriinternaatkooliks. Valmis kolmekorruseline internaadihoone 120 õpilasele.
1998 ehitati kaasaegne katlamaja. Katlamaja lammutati 2010.
2010 sai valmis uus koolimaja, võimla, tööõpetusmaja koos katlamajaga. Õpilaskodu renoveeriti täielikult.
2015 oktoobris toimus suurejooneline üritus koos paljude külalistega, "250a. haridust Kammeris"
Kammeri Kool on oma 250 aastase eksisteerimise jooksul üle elanud paljudki riigikorrad, erinevatel aegadel on olnud erinevad traditsioonid. Juubelipidustused on toimunud kahtlemata iga riigikorra ajal. Läbi aegade on tähistatud mardi- ja kadripäeva, jõule, vastlapäeva, kevadpühi. Kool on tuntud oma spordilembesuse poolest. Edukalt on osaletud olümpia- ja spordivõistlustel. Kammeris on läbi aegade olnud legendaarseid õpetajaid ja koolijuhatajaid. Kammeri Koolis on töötanud eesti pedagoogika viimaste aastakümnete üks markantsemaid isiksusi Valdur Lulla. Peaaegu pool sajandit töötas koolis õpetaja Armilde Vels. Tänane pedagoogiline kollektiiv paistab silma oma noorusliku tarmukuse ja elurõõmuga.
Kooli praeguseks eripäraks on töö lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava järgi, kus on väga tähtsal kohal õpilastele eluks vajalike praktiliste oskuste ja töövõtete kujundamine. Selleks annab palju võimalusi koolikompleksi paiknemine vanas mõisapargis ja ka põllumaa omamine. Poistel on antud võimalused õppida töötama mootorsaagidega, aiatraktoriga ja muude aianduses ning põllumajanduses kasutuses olevate tööriistade ja tehniliste seadmetega.
Kammeri Kool on kaasaegne kool - õpilastel on võimalik kasutada õppetöös lauaarvuteid ja nutitahvleid. Pidevalt kaasajastatakse õpilaste eluruume ja klasse.
Kooli maaliline ümbrus on pakkunud aastaringselt häid vaba aja sisustamise võimalusi. Koolis toimuvad igakuised traditsioonilised sünnipäevapeod, puhkeõhtud, heakorrastuspäevad. Kahtlemata on kooli eripäraks kujunenud ka ühtne ja sõbralik koolipere.
Ajalugu
.